Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste teadusajakirja Occasional Papers uusimas numbris „Uurimusi Eesti merelisest riigikaitsest“ käsitlevad mereväe ohvitserid Eesti merelist riigikaitset, meresõjalise mõtte arengut ja erialast diskursust läbi ajaloo.
„Käesolev kogumik on esimene akadeemiline käsitlus merelist riigikaitset puudutavale temaatikale. Süsteemne merekaitse ülesehitamine on vaid siis edukas, kui see toetub kindlale teadmiste vundamendile,“ ütles üks kogumiku autoritest, miinijahtija Sakala komandör vanemleitnant Ott Laanemets.
Kaptenleitnant Liivo Laanetu tutvustab uurimuses „Eesti meresõjalise mõtte kullafond” aastatel 1933–1940 Mereväe Ohvitseride Kogu väljaandena ilmunud ajakirja Merendus. Ajakirja veergudelt lähtusid elavad päevakajalised mõttevahetused merelise riigikaitse, meresõja ja meresõjapidamise üle, samuti kumab toonastest arutlustest läbi eesti meresõjalise mõtte arenemislugu. Ajakirjas ilmunud ideed, mõtteavaldused, arutelud ja ettepanekud omakorda lisavad Eesti merelise riigikaitse kontseptsioonile arvestatava ajaloolise tausta.
Vanemleitnant Ott Laanemets keskendub uurimuses „Eesti merejõudude ülesanded ja laevatüübid” nüüdisaegse Eesti merelise riigikaitse ja merelise julgeoleku küsimustele. Autor on süsteemselt ja terviklikult kirjeldanud Eesti merekaitset praeguses julgeolekuolukorras ning viimasest lähtuvalt toonud välja merejõudude peamised ülesanded; samuti on autor esile tõstnud Eesti merejõudude arendamise küsimuse.
Mereväe ülem mereväekapten Sten Sepper kirjutas ajakirja uuele numbrile eessõna:
Head lugejad!
Te hoiate käes valikut Eesti mereväelaste uurimistöödest. See kogumik on esmakordne püüd jagada ajapikku talletatud kutsealaseid teadmisi laiema lugejaskonnaga. Need teadmised on olnud erialaste õppematerjalide aluseks, hiljem on neist välja kasvanud teaduslikud uurimistööd. Siinkohal ongi soodne võimalus heita pilk Eesti mereväe varasematesse ja praegustesse tegemistesse – teejuhiks Liivo Laanetu ja Ott Laanemetsa uurimistööd.
Peale taasiseseisvumist on merevägi hoogsalt arenenud – võib öelda, et miinitõrje õpipoisist on sirgunud küps ja täisväärtuslik spetsialist. Paarikümneaastane teenistus on olnud just paras aeg, mille jooksul mitmed ohvitserid on adunud, et meresõjalised mõtted peavad jõudma vestlusringist ja õppeklassist paberile. Selles koondkogumikus kasutatakse seda väljendit – meresõjaline mõte – väga tabavalt ja läbivalt. Siinne käsitus ei ole mõeldud lõpliku tõena, kuid väärib lugeja tähelepanu kui autorite aastatepikkuse erialase pühendumise, süvendatud õpingute ja igapäevase töö vili.
Mereväelaste teenistuse juurde kuuluvad kirjutised ja tegemised on asjaosalistele endile muutunud ajapikku niivõrd argiseks, et tavaks on olnud arvata, nagu oleks loomulik neid kajastada pigem ja peaasjalikult kitsamas ringis. Nii ongi mereväelaste elukutset jäänud katma justkui kerge uduloor. See võib olla üks põhjus, miks peale taasiseseisvumist on nii kaitseväe kui ka kogu Eesti peale laskunud nn merepimedus.
Selle kogumikuga püüamegi kergitada eespool nimetatud uduloori ja saada ka ise paremaks nägijaks, vaadates merele läbi meresõjalise mõtte. Kogumik pakub ühelt poolt läbilõiget Eesti mereväe ajaloost ja teisalt kaasab lugeja aina jätkuvasse mereväe siseringi arutellu – milliseid merevõimeid meie riik 21. sajandil kaitseks vajab.
Head lugemiselamust ja kaasamõtlemist!
Mõlemad autorid on Laevastiku Ohvitseride Klubi liikmed.