Mereväeohvitseriks saab õppida Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes. Õpingud kestavad 3 aastat ja õppetöö toimub lisaks õppeasutustele ka Eesti Mereakadeemias ja mereväekoolis. Õppida saab nii taktika- kui tehnikaohvitseriks. Lõpetajatele omistatakse nooremleitnandi auaste ja esimene teenistuskoht saab olema sõjalaevastikus.
Kolmandale mereväeohvitseride põhikursusele saavad kandidaadid esitada dokumente ajavahemikus 29.07.-01.08.2013 kõrgkoolidesse sisseastumise infosüsteemis SAIS (https://www.sais.ee/). Sisseastumiskatsed toimuvad 05.08.2013 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes.
Kandidaadid ei pea olema eelnevalt läbinud ajateenistust mereväes.
Mereväe kontaktisik kõikide sisseastumist puudutavate küsimuste osas on vanemleitnant Ott Laanemets mereväekoolist. Kontakt: merevaekool@mil.ee, lauatelefon 717 7184, mobiil 5292507.
***************************************************************************
Kaitseväe merelise komponendina tegeleb merevägi sõjaliste julgeolekuülesannetega merel. Mereväe peamise sõjalise võimena on siiani arendatud miinitõrjet. Võimaliku kriisi korral on miinitõrje Eesti kui mereriigi jaoks võtmetähtsusega, sest seeläbi tagame meid välismaailmaga ühendavate mereteede kasutamise.
Eesti kui NATO liikmesriigi mereväe tegevus on rahvusvaheline. Mereoperatsioonil osaleva sõjalaeva seisukohalt ei ole suurt vahet, kas asutakse Läänemerel või näiteks Pärsia lahes. Merevägi panustab regulaarselt NATO alalisse miinitõrjeeskaadrisse (Standing NATO Mine Countermeasures Group 1 – SNMCMG1) ja on Kaitseväe suurim panustaja NATO kiirreageerimisjõududesse (NATO Response Force – NRF).
Mereväeohvitserid jagunevad kaheks teenistusharuks – taktikaohvitserideks ja tehnikaohvitserideks. Taktikaohvitserid on need, kes tegelevad sõjalaeva juhtimise ja relvasüsteemide kasutamisega, tehnikaohvitserid aga tagavad sõjalaeva kui relvasüsteeme kandva platvormi tehnilise korrasoleku. Taktikaohvitserid alustavad sõjalaevastikus teenistust kas navigatsiooni- või relvastussektsiooni ülema ametikohal. Sektsioon on sõjalaeva põhiline koosseisuline üksus, mis koosneb ülemast, vanemallohvitserist vanemast ja nooremallohvitseridest/madrustest spetsialistidest. Pärast mõneaastast teenistuspraktikat ja sõjalise erialase täiendväljaõppe läbimist (Belgias või Suurbritannias) on järgmine tasand sõjalaeval operatsioonideohvitseri ametikoht. Edaspidi on võimalik tõusta komandöri abiks ja kõige võimekamad edutatakse sõjalaeva komandörideks. Tehnikaohvitseride teenistuskäik kulgeb rohkem horisontaalselt ja tipneb sõjalaevas tehnikasektsiooni ülema ehk vanemmehaanikuna.
Teenistus mereväeohvitserina on vaheldusrikas ja tuleb olla valmis enda proovile panemisega nii laevastikus kui ka kaldateenistuses.