31.05.2012 toimub Lennusadamas Briti merendusteoreetiku Geoffrey Till’i raamatu “Merevõim” eestikeelse väljaande esitlus. Raamatu tõlkimine võeti ette Laevastiku Ohvitseride Klubi initsiatiivil.
Väljavõte raamatu eessõnast:
Tuleb tunnistada, et reeglina ei mõisteta Eestis mere rolli ja merenduse potentsiaali. Paljude jaoks on see lihtsalt sinine ja märg ala kaardil või tõke, millest autoga ega jalgsi üle ei saa. Tegelikult on meri tee, ressursibaas ja meedium. Nende omaduste enda huvides kasutamiseks on aga vaja vahendeid ja arusaamist. Me võime ju merd ignoreerida, aga geograafilist asendit eitada ei saa. Seda tehes välistame enda jaoks suured majanduse, riigikaitse ja tegelikult ka rekreatsioonivõimalused.
2011. aasta kontekstis oli kõige valgustavam ja loogilisem raamat, mille tõlkimisega edasi minna, tänapäeva Briti merendusteoreetiku Geoffrey Tilli teos. Tegemist on käsitlusega, mis peaks tänapäevaste näidete varal märkimisväärselt lihtsustama merelise mõtteviisi seaduspärasuste (saladuste) taipamist. Samuti võtab Geoffrey Till selles raamatus kokku meresõjandusliku teadmise tänase seisu. Ta tutvustab meresõjanduse klassikute Alfred Thayer Mahani ja Julien Stafford Corbetti, aga ka admiralide Théophile Aube’i ja Sergei Gorškovi vaateid ning üritab ühtlasi vaadata tulevikku. Võimalikud tulevikustsenaariumid annavad ka Eestile edasiste valikute tegemiseks hea aluse.
Kindlasti vaatab Geoffrey Till meresõjanduse küsimusi suurriigi ja suure mereväe vaatevinklist ning vahel võib tunduda, et väikesel Eestil pole selle tarkusega midagi peale hakata. Tegelikult on hoopis vastupidi: kui Eesti tahab olla mereriik, mitte lihtsalt mereäärne või merevaatega riik, tuleb meil mõista merevõimu olemust ja (maailma)merel toimuvaid protsesse. Seda eriti praegusel globaliseerumisajal, mil maailmameri on üha enam pigem siduja kui eraldaja ja selle ühes otsas toimuv mõjutab väga tugevalt ka teist otsa. Näiteks Tallinna sadama ja Hiina transpordifirma koostöö,, Balti riikide kaudu kulgev Afganistani varustamise kanali või Hormuzi väinas toimuva otsene mõju kütusehindadele Eestis. NATO liikmena on Eesti valinud kuulumise merelisse klubisse. Otsuse õigusust kinnitab ka juba Pitka poolt soovitatud pilguheit kaardile. Eesti võib ju mitte küündida mõjuvõimsa mereriigi tasemeni, kuid teiste mereriikide mõtlemist ja väärtusi mõistes ning juurutades kindlustame helgema tuleviku ja rohkem võimalusi meie lastele. Just seepärast on käesolev raamat kohustuslik lugemismaterjal mitte ainult praegustele ja tulevastele ohvitseridele ning merendushuvilistele, vaid kõigile, kelle tegevusest sõltub Eesti riigi ja merenduse areng.
Loodetavasti õnnestub peale käesoleva teose varsti eesti lugejani tuua ka eespool nimetatud klassikute Mahani, Corbetti jt originaalteosed. Eestlased võivad pidada end maarahvaks, kuid meile omase terve talupojamõistusega peame aduma, et asume siiski mere ääres ning mereline vaatenurk rikastab ja annab meile tulevikus mitu korda rohkem võimalusi.