KIRJUTIS NR 02: Messitavadest Kuninglikus Taani Mereväes

Käesolevat ajendas kirjutama vestlus ühe meie sõjalaeva ohvitseride messis, kus avaldati soovi, et ma kirjeldaksin lähemalt Taani mereväe messikombeid. Teen seda siis meie väeliigi avalik-õiguslik-teenistuslikus väljaandes ja kuna teema on vähetuntud, siis lugemiseks kõigile.

Kunagi on öeldud mõttetera, mis kõlab umbes nii – ühe sõjalaeva ehitamine võtab aega kolm aastat, aga mereväe ülesehitamisele kulub kolmsada aastat. Kas see just päris nii on, aga suisa mööda see Inglismaalt pärinev ütlus ei pane. Taani merevägi pole küll maailmas üks suuremaid, see-eest aga kuulub ta vanemate ja ka traditsiooniderikkamate hulka. Messitavad, millest allpool juttu tuleb, on samuti tekkinud ja arenenud ning muutunud koos laevastiku ja seal teenivate inimestega. Olen sageli kuulnud, et messireeglite kuldajad on jäädavalt möödas ja hetkeseis on vaid mineviku hiilguse kahvatu vari. Tõsi on ka see, et kõiki tavasid, millest käesolevas artiklis juttu tuleb, ei võeta alati iga hinna eest täitmiseks ja nende rikkumist ei peeta maailma lõpuks, kuid nad annavad teatava läbilõike ühe maa sõjalaevastiku ohvitserikorpuse väärtushinnangutest.

Vastavalt “Mereleksikonile” on mess: “Ühiskajut, laeva juhtkonna söögi- ja puhkeruum, kus peetakse ka juhtkonna nõupidamisi ja koosolekuid. Sisustatakse hubaselt ja veidi luksuslikumalt kui teised ühisk. ruumid laevas”.

Taani sõjalaevade meeskonnaliikmed söövad ja veedavad vaba aega vastavalt ametikohale ja auastmele – ohvitserid ohvitseride messis, allohvitserid (LOE: veeblid) allohvitseride messis ja reakoosseis (nii kaadrimadrused kui ka ajateenijad) sööklas. Suurematel laevadel on komandörile söömiseks ja ajaveetmiseks ette nähtud omaette mess, kus ta siis uhkes üksinduses viibib. Kadetid söövad ja veedavad aega vastavalt väljateenitud auastmele ehk siis esimene kursus sööklas, teine ja kolmas allohvitseride juures ning neljas ja viies juba ohvitseride seas.

Ühe suurema laeva komandöri abi tegi mulle, kes ma neljanda kursuse kadetina esimest reisi ohvitseride messi kuulusin, väga illustreerivalt selgeks, miks on laevas nii palju messe ja miks komandör sööb eraldi. Lugu on nimelt selles, et kui ülem viibiks oma alluvatega pidevalt ninapidi koos, puuduks viimastel selline hädavajalik sotsiaalne väljalaskeventiil, nagu seda on inimlik vajadus lolli ülemust taga rääkida ja kiruda!

Olen ise kas pikemat või lühemat aega olnud viie suurema ja vähem suurema Taani sõjalaeva ohvitseridemessi liige ja seal kogetut asungi nüüd kirjeldama. Kogu messielu reguleerib 1943. a. väljaantud määrus, mis annab üldised juhised messis käitumiseks ja olemiseks, kuid tegelikkuses on iga mess omaette klubi oma kirjutatud ja kirjutamata reeglitega.

Esimese kokkupuute messieluga teeb Taani ohvitser või allohvitser Frederikshavnis allohvitseridekoolis, kus on ette nähtud vastavad tunnid, kusjuures enamus õpet toimub praktikas ehk laua taga. Õpilased istuvad, söövad ja joovad ning õpetajad teenindavad. Seejuures hinnatakse õpilaste aktiivsust tähelepanu pööramisel valele teenindamisele ja otsesele messireeglite rikkumisele.
Teine kokkupuude on juba allüksuses. Nagu eelpool mainitud, on iga mess erinev.

Komandöri mess:

ainult suurematel laevadel, st kui komandöri ametikoha auaste on vähemalt kaptenleitnant. Komandöril on oma messiteenindaja ja oma baar. Kas tal ka eraldi messireeglid on, see pole siinkirjutajal teada. Kui komandöril omaenda seltskonnast kõrini saab, tuleb ta alluvate juurde. Märkimisväärne on see, et kuna kõik komandörid on ise kunagi alluvad olnud, siis nad ei tule ohvitseride juurde mitte laia lehte mängima, vaid tõesti üksnes selleks, et meelt lahutada või teenistusasju arutada.

Ohvitseride mess:

siia kuuluvad automaatselt kõik laeva ohvitserid, välja arvatud suuremal laeval komandör. Igal messil on oma vanem, oma baar, oma messiteenindajad ning omad kirjutatud ja kirjutamata reeglid.
Et saada messi täisliikmeks, tuleb teha sissemakse ühiskassasse, mis annab õiguse saada oma osa võimalikust messikasumist. Kuna mess on seaduslikult tegutsev institutsioon, siis on siin olemas ka oma laekur (loomulikult keegi noorematest ohvitseridest), kes korraldab arvepidamist. Kui keegi lahkub teenistusest messiarvet õiendamata, siis peab väeosa raamatupidamine kõik tasumata soolapähklid ja õlled kodaniku lõpparvest kinni.
Kogu elu messis suunab messivanem, kelleks on suuremal laeval komandöri abi, keskmise suurusega laeval on selleks komandör.
Üks messiliikmete ohjes hoidmise ja laevarutiini vahelduse toomise meetodeid on trahvisüsteem. Trahv on harilikult 10 kroonine lisaannetus ühiskassasse mingi eksimuse eest. Eksida saab loomulikult ainult messireeglite vastu. Toon siinkohal ära enamlevinumad neist:
· messis ei tohi riietuda, st riideid selga panna või ära võtta (tean üht kadetti, kes unustas oma kampsuni messi ja leidis selle pärast pikka otsimist kambüüsi sügavkülmikust, kusjuures riideese oli eelnevalt märjaks tehtud ja siis sõlme keeratud. Pagunid olid kombekalt eraldi veega täidetud kausis. Ei pea vist lisama, et kogu kupatus oli jääs!);
· söögilauda ei istuta enne, kui vahiohvitser on selle translatsioonis väljakuulutanud;
· ei söömist ega uut rooga alustata enne, kui messivanem on andnud selleks loa. Loomulikult alustavad supitirinad ja roavaagnad oma ringkäiku laual vanema juurest.
· lauast ei tohi tõusta enne, kui messivanema luba on olemas. Enamik messivanemaid annab pärast seda, kui on selge, et söömine on lõpetatud, selleks loa sõnadega: “Vabad manöövrid”. Kui keegi peab lauast lahkuma enne teisi, küsib ta selleks eraldi luba;
· söögilauda põhjuseta hilinemine ei ole lubatud. Hiljem saabunu küsib lauda istumiseks vanemalt luba;
· söögilauas ei küünitata käpp õieli üle lauanaabri taldriku teist rooga võtma, vaid selle ulatab naaber ise, kui teda viisakalt paluda;
· uut rooga ei tooda lauale enne, kui messivanem või tema abi (jah, on ka selline ametikoht mõnes messis) annab teenindajale kellaga märku. Kella ei hakata aga kõlistama enne, kui kõik on eelmise lõpetanud. Privileeg lasta teisi enda järgi oodata on aktsepteeriv muidugi staažikamate meeskonnaliikmete puhul;
· söömise ajal messis ei suitsetata;
· messis ei tohi lauas viibides vanduda ega ropendada;
· messis ei tohi lauas viibides laudlina määrida. Kui tekkinud plekk on suurem kui Taani viiekroonine, järgneb väärteole õiglane karistus;
· messis ei tohi suitsetada vähemalt 15 minutit enne söömist (tõsi, kui vanem ise tõmbab, siis pole miskit kobinat);
· messis olles tuleb täita vormikandmiseeskirju;
· keegi ei purjeta ahter ees ehk siis ei kanna vasakut õlakut paremal pool ja vastupidi (lähtudes ohvitseritunnusest nelsoni aasast);
· pärast tööaega ei ole messis tööriietes viibimine lubatud. Seljas olgu kas tavavorm või erariided (Taani ohvitseridel ei olegi töövormi, kõige töisem riietus on mustad vormipüksid, valge särk ja kampsun);
· messis ei ole lubatud viibida määrdunud riietes või aluspesu väel;
· messivanemat ei tohi välja vihastada (tean üht teist kadetti, kel õnnestus kaks kuud kestnud praktika ajal oma lugupidamatu käitumisega messivanem marru ajada, mis lõppes sellega, et kadett tohtis messis viibida ainult söögiaegadel);
· messis ei tohi pildistada ilma vanema loata (kes üldjuhul luba ei anna);
· messi külalisi (ka oma laeva allohvitsere) tuues, tuleb sellest teavitada teisi kohalviibivaid messiliikmeid;
· käsi tohib lauale panna vaid nii kaugele, kuipalju paelad ulatavad ehk siis lipnik tohib käsi lauale panna nii pikalt nagu tema ainuke pael lubab (umbes 5 cm varrukaotsast käsivarre poole). Kui pikalt aga mereväekapten oma käsi võib laual hoida, võib igaüks endale ise ette kujutada;
· kõik mis messis toimub, jääb messiliikmete vahele.
Nii nagu meiegi ohvitseride messides, on Taaniski levinud “kindla-koha-süsteem”, mis üldjuhul tähendab küll seda, et toidupüramiidi tipus olijatel on oma kindlad istekohad ja messivanemast kaugemale jäävad “odavamad” toolid on vabaks kasutamiseks.
Trahvide määramisest veel niipalju, et see on messivanema õigus. Tal piisab lauale koputamisest ja otsuse teatavaks tegemisest, mispeale karistatu võtab trahviraamatu ja kannab oma nime sinna sisse. Tõsi, ka teistel messiliikmetel on võimalus kedagi trahviga karistada. Selleks peavad lauale koputama vähemalt kolm messiliiget. Kui koputaja jääb üksi, määratakse trahv hoopis talle endale.
Ülaltoodud messitavade nimekiri pole lõplik ja varieerub laevuti ning üsna sageli ei järgne üleastumisele mitte rahatrahv, vaid korrarikkuja pannakse paika moraalselt ja verbaalselt. Ei saa jätta ka mainimata, et mida rutiinsem on teenistus, seda suuremat tähelepanu messireeglitest kinnipidamisele pööratakse.

Söögikorrad

· Hommikusöök on ainuke söögikord, kus söömise alustamiseks ega muudeks toiminguteks pole vaja messivanema heakskiitu.
· Lõuna toimub vastavalt messieeskirjadele.
· Õhtusöök on eriline, sest merel viibides eelneb sellele pool tundi avatud baari, kus siis messivanem, komandör ja teised, kel teenistus või kiviviske kaugusel olev erruminek seda võimaldab, naudivad täiel rinnal, mida baarmen ehk laevaarst (tal pole nagunii midagi muud teha) neile pakub. Vahtiastujad piirduvad tavakohaselt karastavate jookidega. Kui juhtub olema kolmapäev, siis saavad mõnes allüksuses soovijad prae kõrvale ka klaasi punaveini, aga see tava ei ole eriti levinud.
Söögist veel niipalju, et laevastikus ringleb üks väidetavalt tõsielule rajanev rahvajutt, kus kirjeldatakse parlamendidelegatsiooni külaskäiku Gröönimaale ja selle viibimist sõjalaeva pardal, kus nende käsutuses olid VIP – kajutid ja kõik hõrgutised, mida Thetis – klassi inspektsioonilaeva neljaliikmeline (pluss pagar) kokkade brigaad suutis meeskonnale valmistada. Toidud olevat olnud tavapäraselt suurepärased ja muidu laisavõitu messimadrusedki pisut ärksamad, mistõttu komandör oli juba arvamusel, et küllap jääb rahvaasemikele nüüd mereväest hea mulje, kuid suur oli kõikide üllatus, kui Taani tagasi jõudes tulid mõned merel head toitu nautinud ja nüüd jälle kuival maal viibivad parlamendiliikmed lagedale seisukohtadega, kus nad väitsid, et mereväelased elavat liiga hästi! Toit on nagu restoranis ja tuuakse veel ette ka. Olevat koguni tehtud ettepanek, et sõjalaevade meeskonnad võiksid merel olles toituda samadest toidupakkidest, mida kasutavad jalaväelased metsas õppustel viibides. Kas see lugu ka päriselt nii oli, ma ei tea, aga NATO pakke ma Taani mereväes igatahes sööma ei pidanud.

Allohvitseride mess:

kõik on üldjoontes sama nagu ohvitseride messiski. Allohvitseride messis on üldjuhul messivanemaks kõige kõrgema auastme ja pikima staažiga vanemallohvitser. Tavaliselt allohvitseridel ei ole sellist kõrgeltarenenud trahvisüsteemi nagu mõnel pool ohvitseride juures esineb, aga põhireeglid ja ka baari kasutamise printsiibid on samad.

Põhimõttelist vahet ohvitseride ja allohvitseride messil ei ole, kuid erinevalt sööklast on messidel täita lisaks koosviibimiskohale ka laeva esindamisel (vastuvõttude korraldamisel) oma kindel roll. Näide ohvitseride ja allohvitseride messi vahelise suurima erinevuse kohta oleks järgmine: kui laev viibib patrullis Gröönimaal ja külla tuleb kohalik maavanem, kutsutakse ta õhtusöögile ohvitseride messi, kui aga samas on oodata sõprusvisiiti Ida-Gröönimaa suurima asumi “linnapealt” koos õukonnaga, siis pakutakse neile õlut – snäkki allohvitseride juures laevakorrapidaja valvsa pilgu all, kes jälgib, et keegi messist väljudes märjukest hõlma alla ei peidaks.

Mõnes keskmise suurusega laevas, kus ohvitsere – allohvitsere on kokku vaid kümmekond, on poolte kokkuleppel kaks messi ühendatud ja kõik on rahul. Ühelt taolise messikorraldusega laevalt pärineb ka alljärgnev lugu, mis juhtus välismaal ja reede õhtul nagu enamik paremaid lugusid tavaliselt ikka juhtub.

Selleks, et meeskonda omavahel paremini kokku viia, toimus ühine õhtusööming, mis leidis samaaegselt aset nii juhtkonna messis kui ka madruste sööklas. Ainus, mis eristas käsilolevat tavapärasest õhtusöögist oli see, et eelnevalt oli kogu meeskonna vahel loosiga ära jaotatud nii mõlemas ühiskajutis paiknevad istekohad kui ka söögitegemise ja lauakatmisega seotud ametid. Loosi tahtel pidi näiteks komandör sööma ja jooma sööklas ja kui söök oli söödud, siis tuli samas sööklas tema kõrvallauas istunud I ohvitser ja koristas ohvitseride messist nõud kambüüsi, kus komandör juba pesuharjaga ootas. Loos tahtis ka seda, et ohvitseride messi vanemaks sai keegi mitte just kõige paljutõotavam ajateenija, kellele tehti veerand tunniga põhilised messireeglid selgeks ja uus vanem oli valitsemiseks valmis. Kõige muu seas, mida viimatinimetatu tegi, väärib äramärkimist see, kui ta võttis taskust viiekroonise ja mõõtis tõsimeeli veini- ja soustiplekkide pindala laudlinal ning karistas palju, valjult ja sageli ebaõiglaselt. Tõsi küll, kuna viibisime välismaal ja oli reede õhtu, siis vajusid messireeglid mõne aja möödudes unarusse, mille tulemusena oli ajutine messivanem kohati suisa hädas, kui ta kurtidele kõrvadele üha uusi ja karmimaid trahve määras. Lugu iseenesest on aga õpetlik, sest meeskonda see ühissöömaaeg soovitud viisil ei lähendanud ning tagatipuks sai meeskond end ajutise messivanema tegude kirjeldamisega veel mitu nädalat tagantjärele naerutada.

Söökla:

siin panevad reeglid paika vanad kalad – üleajateenijad, kellest nii mõnelgi on 35 eluaasta selja taha jäänud. Tavaliselt on siin vanematel kütjatel (kes on reeglipäraselt ühe Taani sõjalaeva madruste sööklas kõige tooniandvamad) oma kindel laud, millele teised ei tihka läheneda. Baari seevastu ei ole ja teenindajaidki mitte. Taani kaitsejõududes kehtib ametlik alkoholipoliitika, kus seisab must-valgel, et laevas ei ole reakoosseisule õllest kangema alkoholi väljastamine lubatud. Mõnedes laevades on madrustel oma “messid” ehk ajaviitmiskohad, kus nad siis komandöri abi loal võivad õlut juua.

Eelpooltoodu oli üks lühike ülevaade mõningatest enamlevinud messitavadest traditsiooniderikkas Taani mereväes ja vähemalt mulle isiklikult tundub, et osa neist võiks meiegi messides oma argielu värvikamaks muutmise nimel kasutusele võtta.

nooremleitnant Liivo Laanetu

(Lisatud 10.12.2009. Artikkel ilmus Merevägilase 2003 a jaanuarinumbris)